Acc. con nach furecb FA. 18; ccn fuirech ,,icithoHt delay" SMart. 41. — V(il. il-furig.
fuirig-iiii I ich vertveile, ver- ziehe. — Praes. sec. Sr/. H o ro fiiirged . . i n-doras in cluiue Tliree Hom. p. 110, 11 {„was delaying"). — Pass. Praes. Sg. 3 fuiregar i. fuirech O'Dav. p. 85. — Inf. fui- rech.
fuirmim III (für fo-rimim) ich setze, lege; Stokes Bern.'- x). 85; fuirim i. tabair C/Dav. p. 85. — Praes. Conj. Sg. 3 resiu forruma bine foriin „hefore he mag inflict destruction wpon us" TBF. p. 144, 31 [für fo-ro-rma). — Praes. sec. PI. 3 arimbad and furruimtis a praintech Tir. 13 {für fo-ro-rimtis — Pruet. Sg. 1 forurmius läim fair LU. j). 114i>, 8; 3 forruim a forrig n-and Tir. 13 (fiir fo-ro-rim); forruim FB. 28, forruirim Eg. mit Pron. in fix. er setzte es (^farrusira H?)- fojTuib a chois forsiud leicc Hg. 2, s ; in tan ro furim a di läim ior Conall Three Hom. p. 98. 19; ro iiirim . . hrethiv n-escaine fair iUd.p. 104, i4. — Pass. Praes. sec. Sg. 3 mina fuir- mithea doch furri Corm. p. 36, 40. — Praet. Sg. 3 dia ro fuirmed recht Adomnain for Göedclaib FA. 82. — Inf. fuirmedh i. indeall no cur O'Dav. p. 89; Dat. co fuir- med na sraigell . . foraib p. 191, 22: Acc. la furmed in matäj» fair FB. 40; CO fuirmed in rechta sa Adamnäin FA. 32 LBr.
fuirse „harroicing" O'It.
ui fuirse [2. Sg. Conj.) SC. 26?
fuirseoir 31. „a juggler, a moutitehank" O'B. — Nom. und Dat. ond fuirseor i. uad feiu as fuirseor Gl. zu parasito Goid.- p. 68 {LHg. fo. UM; Dat. reim i. nomen do fuirseoir, fobith cach riastarda dos her for a aigid cu chäch Corm. p). 38.
fuirsire parasittis, fuirserän parqsitaster Z^. 273; Sg. Gen. ind fuirsiri Gl. zu histrionis SG. 103" (Z- 230).
fuirsitis s. for-icim.
fuissi, nissi Lerche. — Sg. Xom. congair in fuissi eolach „thc skilftd lark sings" Fei. p. LXVI.
fuiseög: alatida Ir. Gl. 140.
fiiisiucdach Bekenner. — PI. Nom. faismedaig Gl. zu professores Gdd. Lor. Gl. 55 ; Gen. i n-hiresaib fuismedach Hy. 7, u. — Vgl. föisitiu.
fuit Sc 31. 22, 12?
fuithairbe F. Main, Furche; foithirbi i. imaire no gort no acadb O'Don. Suppl. — Sg. Nom. ind fuithairbe tan«/.se FB. 20; Dat. issin chetna fuitherbe ibid.; PI. Acc. teöra fuithairbi on tig ihid. tar teöra fuithairbe ön tig FB. 17; 82 [„over the three ridges" On the 3Iann. III p. 77).
fuither FB. 24?
fuithir .?. fuidir.
fii-laiig- Ertragen, Erhalten; sustinere Z'^. 874. — Sg. Nom. a fulang dom-sa TT^. 17'^ (mihi erat tolerare ea Z^. 483); FA. 26; is fulang süain sochaide _ /S'C 31, 11; Dat. do fulang na fiann Corm. ji. 34, 26; ic fulang met {.sie) ocus trumma na talman p. 169, 2G.
fu-lang-im I ich ertrage, halte aus. — Praes. Sg. 3 foloing susti- net Wh. 29^, 17. — Praet. Sg. 3 uair nar fulaing tortromad S3Iart. 22. — Fat. Sg. 1 fulös Gl. zu me . . su- stinere 3/?. 33a, 2; follös 311. 621'; PI. 3 follosat 311. 69a; mit Bedupl. PI. 3 läse folilsat Gl. zu talia su- stenendo 311. 80a. _ Fut. sec. Sg. 3 ro failsad .Xr/. 16. — Pass. Fut. sec. -^ Sg. 3 folilastse LU. p. 20», 24. — Part. s. do-fulachta. — Inf. fu- lang [s. besonders) und fulachtain TB. p. 182, 6.
fulocht „cooking hearth"; fulacht fiansa „cooking pit" On the 3Iann.l p. 381. — Sg. Nom. dia m-bad fulocht mör no beth and Bev. Celt. III p. 176 („tvere this a great cooking-hearth") ; Acc. ro sernad . . fulocht La. 17. 14J s. unter csnad. :f(
fullugaimm III s. fo-laigrim.
fulred N. Blut, s. fuil. — Dat. dia fulriud FB. 67.
fuueeli s. fo-uig'iin.
für- s. for- oder ur.
fiirachair rigil Ir. Gl. 984.
